Näitusel osalevad kunstnikud:
Tove Storch
Tove Storch on skulptor, kelle loomingut võib vaadelda kui skulpturaalsete võimaluste pidevat uurimist. Rangelt minimaalse väljendusviisi ühendamine õrnade ja habraste materjalidega annab füüsilise väljundi keerulistele mõttekäikudele vormi kohta ning selle kohta, kuidas füüsilist reaalsust mõista ja kirjeldada.
Rolf Nowotny
Rolf Nowotny kasutab oma loomingus peamiselt skulptuuri, kuid rakendab ka selliseid meediume nagu fotograafia, performance, graafika jm. Erinevaid strateegiaid kasutades proovib Nowotny määratleda esteetilist kogemust loovate tõlgendusmehhanismide ja afektiivsete reaktsioonide omavahelisi piire.
Kasper Akhøj
Kasper Akhøj töötab foto, filmi ja skulpturaalsete installatsioonidega, kogudes fakte ja inimeste lugusid viisil, mis meenutab ajaloolase metodoloogiat. Akhøj tööd pakuvad uue vaatepunkti kaasaegse disaini ja arhitektuuri etableerunud kirjalikule ajaloole. Kollektiivsete narratiivide, ajalooliste kihistuste, seoste, kõrvalpõigete ja vormimängude kuhjamisega õnnestub tal ümber seadistada olulised, kuid vähetuntud arhitektuurilised ettevõtmised, mis on juhuse sunnil kõrvale jäänud.
Lea Porsager
Lea Porsageri looming lähtub valdkondadest nagu kontseptuaalne mõtlemine, film, installatsioon, performance, fotograafia ja tekstipõhine kunst. Oma töödes proovib Porsager avada ajaloolisi dogmasid, mis on pikalt määratlenud ja kujundanud okultismi ja teisi sarnaseid maailmavaateid, ning viitab suurele hulgale okultistlikele ideedele, keha ja vaimu käsitlevatele teadustele ja pseudo-teadustele.
Torben Ribe
Enamik Torben Ribe maale ja objekte on meie soovidele allumatu füüsilise maailma otsene tagajärg. Arutult suure hulga asjadega, sh kunstiesemetega, kokkupuutumine muudab mõistliku ja aruka käitumise keeruliseks. Võib öelda, et Ribe proovib oma kunstiteosed vigu täis olevasse ja kompromissidel põhinevasse reaalsesse maailma sulandada kunsti endana.
Tamar Guimarães
Guimarães töötab filmi, heli ja installatsiooniga. Oma uurimustööpõhises loomingus kasutab ta tihti leitud materjale – kuulsate ja tundmatute inimestega seotud pilte, objekte ja dokumente. Oma loomepraktikas esitab ta ajaloolisi narratiive juhuslike ja voolavatena – ruumina, mille põhjal võib spekuleerida oleviku üle.
Ferdinand Ahm Krag
Ferdinand Ahm Krag kasutab oma loomingus joonistust, maali, teksti ja erinevaid kollaaži- ja graafikatehnikaid. Viimasel ajal on talle huvi pakkuvad teemad keerelnud kosmosereiside, eksoplaneetide ja sooliste küsimuste ümber. Kunstnik soovib lammutada arusaama „tänapäevasest kehast”. Selle asemel on Kragi eesmärgiks luua keha, mille jäsemed ja tajuorganid ulatuvad üle tohutute ajavahemike.
Marie Kølbæk Iversen
Marie Kølbæk Iversen loob installatsioone, mis kasutavad suletud ahela videotehnoloogiat ja signaali tagasisidet, et uurida vahendamise, tajumise ja esitamise olemust. Tehnilist protsessi ja tagasiside ahela vahetut iseloomu välja tuues esitavad need teosed väljakutse arusaamale kujutavast tehnoloogiast ja taandavad selle füüsikalisteks omadusteks.
Jacob Jessen
Kunstiakadeemia skulptuurikooli lõpetamist 2009. aastal on ta töötanud peamiselt installatsiooni ja ajapõhise meediaga. Jesseni töödes põrkub metafüüsiline kokku materiaalsega – ta loob installatsioone, mis situatsionistide eeskujul pööravad ümber ja uurivad eksistentsi kõige põhilisemaid parameetreid – aega ja ruumi.
Jacob Kirkegaard
Kirkegaard on keskendunud resonantsi, aja, heli ja kuulmise teaduslike ning esteetiliste aspektide uurimisele. Kirkegaardi installatsioonid, heliteosed ja performance’id tegelevad akustiliste ruumide ning nähtustega, mis tavaliselt jäävad märkamata. Kasutades ebatavalisi salvestusvahendeid, sh akseleromeetreid, hüdrofone ja isetehtud elektromagnetlainete vastuvõtjaid, suudab ta kinni püüda ja kontekstualiseerida seni kuuldamatuid helisid mitmesugustest keskkondadest, nagu näiteks geisrist, liivaluidetest, tuumaelektrijaamast, tühjast toast, teletornist või isegi sisekõrvast endast. |
Trükkimiseks
