07.-31.detsember
Näitus Linnagaleriis, Tallinna Kunstihoone

08.12 kl 15 kohtumine Elsebeth Jørgenseniga
 Linnagalerii, Tallinna Kunstihoone

Tegemist on osana näituste seeriast "Story", mis on algatatud Kunstihoone kuraatori Anders Härmi poolt. Elsebeth Jørgenseni huvikeskmes on suletud kinod. Kunstnik osales 2004. aastal Tallinnas Ars Baltica fototriennaalil „Mis on tähtis?” samal ajal Eesti kohta materjali kogudes. Tallinnas leidub mitmeid kinosid, mis on hävitatud nagu juhtus kinoga „Amor” sõja ajal või on muudetud nende otstarvet.
Näitus on huvitavaks lisaks filmifestivalile PÖFF.
Kunstniku puhul on tegemist pikajalise projektiga, mis sisaldab nii uurimusretki kui ka presentatsioone Saksamaal, Soomes, Taanis ja Šotimaal. See sisaldab nii installatsioone kui videoid. 
Näitust toetab Taani Kunstinõukogu.

Vt ka: Kunstihoone koduleht.

23. november - 10. detsember

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival toimub sel aastal juba kümnendat korda. Festival hõlmab mitmeid alafestivale ning algust tehakse 23.-26. novembril toimuva täiskasvanute animafilmide festivaliga "Animated Dreams". Tudengifilmide Festival Sleepwalkers leiab aset 24.-30 novembril. Laste- ja Noortefilmide festivali "Just Film" aeg on käes 25. november - 2. detsember. Viimaks on võimalik vaadata Pimedate Ööde Filmifestivali põhiprogrammis olevaid filme 1.-10. detsembrini. Kokku on võimalik vaadata enam kui 300 filmi.  
Programmis on järgmised taani filmid:
Seep (En Soap) 
Pärast pulmi (Efter bryllupet)
Printsess (Princess)
Prostitutsioon loori varjus (Prostitution bag sløret)
Puhtad südamed (Rene hjerter)
Punane tee (Red Road)
Nutmise kunst (Kunsten at græde i kor)
Kõige kõrgem ülemus (Direktøren for det hele)
Kolm musketäri (De tre musketerer)
Super suured inimesed (Supervoksen)
Me saame sellest üle (Drømmen)

Lähem info PÖFF-i kohta: siit.

Põhjala Foorum: Kas regionaalne bränd on eelis?
22.11.2006 Tallinna Ülikool

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldatud seminar tõi kohale arvukalt regiooni mõjukaid persoone. 
Taanist osales Balti Arengufoorumi direktor Ole Frijs-Madsen, kes  visandas ühe Läänemerepiirkonna riskistsenaariumi. Seni on meil hästi läinud, kuid on oht ajude väljavooluks ja investeeringute vähenemiseks. Meie geograafiline asukoht on ebasoodne, rõhutas Madsen oma ettekandes.
Tõhus branding toob tähelepanu Läänemerepiirkonnale kui tervikule, meelitab investeeringuid, hoiab teadlased regioonis ja meelitab loodetavasti tagasi need kes on juba lahkunud.
Me peame säilitama oma oma identiteedi ja olema kes me oleme - soomlased, rootslased või eestlased. Kuid tuleb leida ühisnimetaja, rõhutas Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Per Unckel.
See tähendab, et tuleb tegeleda konkreetsete ülesannetega, peame endilt küsima, mis on meie regiooni mootoriks, toonitas Unckel.
Teised esinejad olid dr. Erik Terk, Eesti Tulevikuuuringute Instituudi direktor, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Stockholmi Ülikooli Ärikooli prof. Per-Olof Berg, NordForsk direktor Liisa Hakamies-Blomqvist. Vaata ka: www.norden.ee
Forum oli üks diskussiooonidest regionaalse brändingu osast.

Samal teemal:
Baltic Development Forum (BDF) Helsinki Summit
Branding the Baltic Sea Region
Interviews on Branding
Baltic Sea Initiative

19. november - 22. november

Külaskäigu eesmärgiks on tutvuda võimalustega, mida pakutakse Eesti lastele ja noortele vaba aja sisustamiseks nii koolide kui huvialakeskuste poolt. Samuti on huvi koostööks Euroopa projektide korraldamise vastu. Külastatakse Tallinna Linna Haridusametit, samuti Euroopa projektide keskust "Euroopa Noored". Saadakse kokku Tallinna linnas tegutsevate aste ja noortekeskuste juhtidega Kanutiaia, Kopli Noortemaja ja "Kullo", tutvutakse keskuste tööga. Taani Kultuuri Instituudis kuulatakse loengut Taani ja Eesti kultuurisidemetest viimasel kahel sajandil.

8. november - 16. november

Taani programm sel aastal on täidetud kirjandusega.
Silvi Teesalu peab ettekande teemal "Taani kriminaalromaan Põhjamaade krimikirjanduse taustal". Samas on esitlusel teemakohane näitus. 
14.11 kl. 17  Eesti Rahvusraamatukogu, Põhjamaade tuba
15.11 kl. 17  O. Lutsu nim Tartu Linnaraamatukogu

1. november - 30. november

Tallinna Illustratsioonitriennaal "Pildi jõud" on näitus, mida korraldatakse iga kolme aasta järel. Selle ettevõtmise hingeks on tunnustatud Eesti kunstnik ja raamatuillustraator Viive Noor. Triennaali korraldajad on Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Triennaali eesmärkideks on toetada rahvusliku algupärase lasteraamatuillustratsiooni säilimist, arengut ja tutvustamist Läänemeremaade kultuuriruumis; väärtustada raamatut kui vaimse kultuuri osa ja raamatuillustratsiooni kui kujutava kunsti alaliiki; teadvustada lasteraamatuillustratsiooni.
Triennaali virtuaalkataloog kättesaadav aadressil: http://www.nlib.ee/39694
Trienaali zhürii liige Taanist on kunstikriitik Steffen Larsen.
Sel aastal osalenud kunstnikud on Lilian Brøgger, Otto Dickmeiss, Charlotte Pardi, Jon Ranheimsæter ja Cato Thau-Jensen. Siit saate vaadata näiteid nende töödest:
Lilian Brøgger
Otto Dickmeiss
Charlotte Pardi
Jon Ranheimsæter
Cato Thau-Jensen 
Tallinna 2. Illustratsioonitriennaali peapreemia võitis Taani kunstnik Lilian Brøgger, kes saab võimaluse isikunäituseks järgmisel Triennaalil.
Tänavu on Eesti Rahvusraamatukogu 6. Korruse näitusesaalis Tallinna 1. Illustratsioonitriennali peapreemia võitnud norra kunstniku Harald Nordbergi isikunäitus.

1. november

On korraldatud Tallinna Haridusameti poolt, et tutvustada võimalusi Euroopaüleseks koostööks, mida toetavad erinevad Euroopa Liidu fondid. Just praegu on aeg koondada mõtteid ning pidada läbirääkimisi opartneritega, sest järgmine aasta avanevad uued fonditaotluste võimalused. Neist võimalustest oligi juttu seminaril Õpetajate Majas.

Infopäeva kavas olid järgmised ettekanded:
09:30-11:30 Comenius programmi tutvustus ja projektinäited.
Triin Ärma ja Kätlin Palmets, Socrates Eesti büroo Comenius programmi spetsialistid
12:15-12:45 Õppimisvõimalused Taanis. Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammid.
Silvi Teesalu, Taani Kultuuri Instituudi tegevdirektor
12:45-13:15 Euroopa Noored programmi tutvustus ja projektinäited.
Elina Kivinukk, Euroopa Noored programmi koolitaja
13:15-13:45 Euroopa Sotsiaalfondi võimalused koolidele.
Tiina Sams, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove struktuuritoetuste üksuse koordinaator.

Lähem info õppimisvõimalustest Taanis siit.

7. oktoober - 19. november
Kunstihall Brænderigården, Viborg, Taani

Taani ja Balti kunstnike näituseprojekt, mille eesmärgiks on muuta nähtavamaks ja laiendada koostööd Euroopas. Näitusel on väljas nii individuaalselt valmistatud kui ka koostöö tulemusena valminud taiesed.
Osalevad kunstnikud: Jonas Gasiunas (LT), Mindaugas Snipas (LT), Egle Ridikaite (LT), Urmas Muru (EST), Jaak Arro (EST), Marko Mäetamm (EST), Kaido Ole (EST), Raul Rajangu (EST), Toni Larsen (DK), Svend Danielsen (DK), Søren Ankarfeldt (DK), Peter Stuhr (DK)
Lähem info: www.braenderigaarden.dk

8.-13. augustil toimub Tallinnas Rahvusvahelise Keelpilliõpetajate Assotsiatsiooni ESTA 34. Konverents.

Avakontsert toimub 08.augustil kell 10.00 Tallinna Raekojas.
Trio Aristos kontserdid 11.08 Tallinnas ja 12.08 Tartus.

Taani Kultuuri Instituut on töötanud koos ESTA Eesti organisatsiooniga toomaks konverentsile maailmas nime teinud Trio Aristos.

Trio Aristos asutati 2004. aastal viiluldaja Szymon Krzeszowiec ja Jakob Kullbergi  initsiatiivil, kes olid koos õppinud Amsterdami Konservatooriumis.
Trio debüüt 13-dal rahvusvahelisel keelpillimuusika festivalil Horvaatias tõi kriitikute kiituse ning laialdase tähelepanu muusikamaailmas. Alates esikoha võitmisest Taani Raadio kammermuusika konkursil 2006.aastal, on trio oodatud ja otsitud kontsertesinejaks paljudel lavadel.
Trio Aristos kõrge muusikalise taseme kindlustavad iga mängija hiilgav professionaalsus.
Trio repertuaaris on nii klassikalist kui kaasaegset muusikat. Töötatakse palju koos Taani helilooja Per Nørgaardiga, kes on kirjutanud triole mitmeid töid.
Trio Aristise nimi on võetud suure Inglise kirjaniku John Fowelsi filosoofilisest teosest “The Aristos”, kus Fowels kirjeldab indiviidi püüdu saavutada parimat igas antud situatsioonis. See on midagi, mis meid kõiki ühendab.

13.-27. juuli 
Tallinna Kunstihoone Linnagalerii

Kui palju räägivad meie asjad  meist?
Taani kunstniku Annette Merrildi kaamera loob pildi ühiskonnast pildistades erinevate linnade elanike elutubasid. Vana-aja meistrite narüürmorte järgivas stiilis näitab kunstnik ruume ja objekte, kuid mitte nende ruumide elanikke. 
Kuna Merrild jätab elaniku pildist välja, saavad vaatajad kasutada omaenese kujutelmi, vaadates pilte ning luues samal ajal mentaalseid assostiatsioone enda poolt varem kogetu ning iseendaga. Sel viisil toob Merrild oma projekti iga inimeseni, kes tema töid näeb.

Merrildi projekt “Euroopa elutubade arhiiv” annab võimaluse võrrelda pildile toodud eri linnade elanike kultuurierinevusi ja sarnaseid jooni. Ühtlasi iseloomustavad tema pildid kogu Euroopa eluruumi. Kuna Annette Merrild oli möödunud suvel Tallinnas, on osa näitusest seotud meie linnaga.

Vt. ka www.annettemerrild.com

14. juuli - Amigo kohvik
15. juuli - Tabasalu Jazzfestival

Dixieland Jubilees tuli kokku 2003 aastal trummar Kim Kjær eestvedamisel. Ansamblisse kuuluvad mitmed Taani jazzmuusika nimekad esitajad. Ole Kirk – trompet, Bent Østergaard, saxofon ja klarnet, Freddie Bang – laul, Stig Fisker, banjo, kitarr ja laul, Torben Benthien, kontrabass. Muusikud, kellel kokku üle kahesaja aasta kogemusi maailma muusikalavadel, esitab vana head traditsioonilist jazzi, mida viljeldi 20.sajandi algusaastatel eelkõige Ameerikas ja siis ka mujal. Ansambli muusikalistele helidele annab erilise kõla laul, kus lisaks tradistioonilistele meloodiatele lastakse kõlada Taani jazzi tipptegijate, nagu Liller ja Papa Blue, repertuaari. Tulemuseks on mitmekülgne esinemiskava, mis on leidnud sooja ning vaimustunud vastuvõttu igal pool, kus ansambel mängib nii kuulamiseks kui ka tantsuks.
Tulge kuulama Dixieland Jubilee kontserte !
14.juulil alates kella 20 kutsume teid õdusasse Amigo kohvikusse
15.juulil esineb aga Dixieland Jubilees Tabasalu Jazzfestivalil. Vaata www.tabasalujazz.ee

3. juulil kl. 18.00 - kontsert Sillamäel
4. juulil kl. 14.00 - kontsert Rocca-al-Mare Vabaõhumuuseumis

Tegemist on andekate noorte taani muusikutega - bandiga, mis tegutseb Gladsaxe Muusikakooli juures. Orkestis on 12-15 muusikut vanuses 14-25 aastat. Band on tänaseks tegutsenud juba 25 aastat ja 2002. aastal tunnustati neid parima Taani Muusikakooli orkestrina.
Lähem info: www.gladsaxe-steelband.dk

1. juuli kl. 19.00 - klassikalise muusika kontsert Tartu Raekoja platsil
1. juuli kl. 20.15 - kontsert-etendus Moulin Rouge Tartu Raekoja platsil
2. juulil kl. 21.00  jamsession Illegaardi klubis Tartus Taani muusikute osalusel
4. juulil kl. 15.00 - kontsert Tallinna Raekoja platsil
5. juulil kl. 20.00  Pentagonorkestri kontsert ja kontsert-etendus Moulin Rouge     Haapsalu Kuursaalis

Pentagonorkester koosneb noortest ambitsioonikatest muusikutest Kopenhaageni  5 erinevast muusikakoolist, kusjuures juhtivaks on Hvidovre Muusikakool.  See orkester asutati 1999 aastal ning koosneb 35-45 muusikust vanuses 13-25 eluaastat.
Repertuaar varieerub klassikliasest popmuusikani.
Orkestri populaarsus on viimaste aastate jooksul kasvanud suureks ning kompetentsete õpetajate poolt kasvatatud noored muusikud pakuvad kõrgemat muusikalist elamust kui ühelt amatöörorkestrilt oodata võiks. Orkester on ette võtnud mitmeid välisturneesid. Nii esineti ringreisil Fääri saartel 2000.aastal, kus mängiti koos kohalike muusikutega; Ungaris, ja kõige viimane reis oli Prantsusmaale 2004.aastal.
Orkestri praegune dirigent on Bjørne Hoyrup ja selle aasta põhikavas on orkestril muusikali Moulin Rouge igihaljad lood. Neid esitatakse kontsertturneel Eestis, kus osaleb 65 lauljat, näitlejat ning muusikut.

15. mai - 5. juuni
Tampere Maja, Jaani 4, Tartu

Taani graafik Inger Winther on sündinud 1959. aastal Taanis Næstvedis. Kunsti alal on ta iseõppija, kes on esinenud arvukate näitustega Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja ka Eestis.
Vaata ka: www.tamperemaja.ee

07.aprill -20.mai
Odderi Kunstimuuseum, Taani

21. mai - 10. juuli
Eesti Saatkond Kopenhaagenis

Eesti klaasikunsti klassiku Eino Mäelti isikunäitus Taanis.
Odderi Kunstimuuseumi kutse: siin (taani keeles).

Fotol: "Kaali kraater" 

11.märts -23.aprill
Odderi Kunstimuuseum

90 tööd Kullo galerii aastalõpunäituselt, kus oli väljas ligi poolteist tuhat maali, akvarelli, joonistust, käsitööd ja keraamikat, olid vaadata Taanis. 

05.aprill kl. 19:30
Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
METTE INGVARTSEN (Taani>Belgia)
„to come“

Idee: Mette Ingvartsen
Helikujundus: Peter Lenaerts
Kostüümid: Jennifer Defays
Etenduse manager: Hanne Van Waeyenberge
Koostöös WERKHUIS produkties, PACT-Zollverein, DWA-danswerkplaats, toetab Taani Kunstinõukogu
www.aisikl.net/mette
Piletid: 70/120 EEK

to come  on etendus keha kirkast naudingust, rõõm kiirusest ja vibratsioonist ülitundlike kehade esituses. Etendus on idee kuidas kehad kohtuvad, puutuvad ning ühinevad nii, et sellest sünnivad uued rõõmu vormid. Võrgutamine ei ole kunagi tõelisus. Iha pakutakse kui aistingut iseeneses, mitte kui iha millegi järele.  Paaride suhte paljastamine kuni isiklik ja avalik, intiimne ja avatud, virtuaalne ja tõeline saavad lahutamatuks üheks osaks.

to come eksperimenteerib tuntud suhetega. Muudab paari osaks grupist, grupi jällegi üheks ning indinuduaalse mitmetahuliseks.

Mette Ingvartsen, Taani tantsija ja koreograaf, elab ja töötab Brüsselis. Ta on õppinud Amsterdamis ja Brüsselis, kus 2004 aasta suvel lõpetas P.A.R.T.S. Alates 2002.aasta suvest  on ta põhiliselt töötanud enda projektidega. Nende hulgas võib nimetada  “Solo Negatives” (2002), Manual Focus” (2003) “Out Of Order”(2004) “50/50”(2004) and “to come” (2005). Tema töid on esitletud Saksamaa, Belgias, Hollandis, Austrias ja Skandinaavias.

Selles etenduses on ta koos TANTSIJATEGA Naiara Mendioroz Azkarate, Manon Santkin, Jefta van Dinther, Gabor Varga.

* pärast etendust järgneb publiku kohtumine tantsijatega

Festivali NU Scandic etendus,
Mida toetavad Kuninglik Taani Saatkond ja Taani Kultuuri Instituut

Kanuti Gildi SAAL - Pikk 20 - 10133 Tallinn
tel. 646 47 04 - faks 626 90 99 - info@tants.ee - www.saal.ee

07.aprill   kl 18.00   kontsert Tallinna Raekojas
08.aprill   meistriklass, Eesti Muusikaakadeemia
08.aprill   kl 18.00    kontsert Tartu Ülikooli aulas
09.aprill   meistriklass, Tartu

V Tallinna Klavessiinipäevade külaline on Concerto Copenhagen kunstiline juht ning tunnustatud dirigent ja kammermuusika solist. Töötanud klavessiiniprofessorina Müncheni Muusikakoolis,  nõutud õpetaja barokkmuusika kursustel Euroopas.

L.U. Mortensen

Tallinna Filharmoonia “Diplomaatilised noodid” esitleb Skandinaavia kitarriduot Eestis:

09.aprill  kl.19.30 
kontsert, Kanuti Gildi Saal, Tallinn
Inger Christenseni luulet loevad Andres Ots ja Zeynep Ysydyr

07.-11.aprill
meistriklass, Eesti Muusikaakadeemia.
Kontakt: Heiki Mätlik

Per Pålsson ja Jesper Sivebaek alustasid duona tõsisemalt siis, kui nad 1993. aastal sensatsiooniliselt võitsid Taani Raadio Kammermuusika konkurssil esimese koha.

See Skandinaavia Kitarriduo suurepärane edu oli alguseks paljudele väljapaistvatele saavutustele järgnevate aastate jooksul, mil neid on ära märgitud arvukate autasudega.  Nende hulgas sellised erilised autasud nagu “Segoovia auhind” Leonie Sonning`i Fondilt. Samuti Kuningas Frederik and Kuninganna Ingridi Fondi ja Kuningas Christian X Fondi auhinnad.

Tänaseks on tunnustatud Skandinaavia Kitarriduo esinenud enama kui 5oo kontserdiga, eelkõige Skandinaavia maades. Pidevalt esinevad muusikud rahvusvahelistel festivalidel, annavad meistriklasse ning kontserte raadios ja televisioonis. 

Samal ajal õpetab Per Pålsson Esbjergi Muusikaakadeemias ning Jesper Sivebæk Odense ja Kopenhaageni Muusikaakadeemiates.

Muusikakriitikud ja kollegid kiidavad duo musikaalsust ja nende koosmängu tundlikkust, kus muusikute kõrge tehniline oskuse poolt tekitatud helide ja meloodiate meedium lubab edasi anda muusikalise pala kogu nüansirikkuse,

Skandinaavia Kitarriduo enda mõte edu kohta:
“Me mängime kaitsevõrguta ja paneme kõik mis meil on, mängu. Muusika peab tulema südamset, ainult nii võime anda parima ja pakkuda meie kuulajatele midagi erilist.”

12. aprill kl. 19.00 Vanemuise kontserdimaja, Tartu
13. aprill kl. 19.00 Jõhvi kontserdimaja
14. aprill kl. 19.00 Estonia kontserdisaal, Tallinn
15. aprill kl. 19.00 Pärnu kontserdimaja

Bach. MISSA h-moll.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Concerto Copenhagen.
Dirigent Paul Hillier.

Concerto Copenhagen on Põhjamaade juhtiv vanamuusikaorkester, tegutseb 1990.aastast. Ansambel on Euroopas hästi tuntud nii tänu mängukvaliteedile kui ka mitmekesisele repertuaarile: üldtuntud heliloojate kõrval baroki- ja varajase klassitsismi ajast on taasavactatud märkimisväärseid teoseid selle perioodi Skandinaavia heliloojatelt. Alates 1999.aastatst on ansambli muusikadirektor nimekas klavessinist Lars Ulrik Mortensen, kes on ka Euroopa Liidu Barokkorkestri muusikadirektor ja dirigeerib barokk- ja klassikalisi oopereid Kopenhaageni Kuninglikus Ooperis.

Kontserdi korraldaja Eesti Kontsert
Vaata ka: www.coco.dk, www.concert.ee. 

25. märts -14. aprill
Frederikshavni Kunstimuuseum, Taani

Eesti tuntud graafiku isikunäitus, täiendamaks ettekujutust eksliibrisekunstist Eestis. 

Vapi, templi või signatuuri kujul oli raamatu omanikumärki kasutatud aadli ja kiriku ringkondades juba ammu. Kuid rahvuslik kunstipärane eksliibris sündis siiski alles sajandivahetusel. Selle eelduseks oli eesti intelligentsi, raamatukultuuri ja kujutava kunsti hoogne tõus. Praegu peetakse esimeseks eesti eksliibriseks rahvusliku kunsti suurkuju Kristjan Raua sulejoonistust oma vennale Paulile 1900.aastast. Meie sajandi esimestel kümnenditel ei arenenud eksliibris veel graafikakunsti iseseisvaks haruks. Murrang tuli 1920.a. lõpul, kui tänu rahvusliku kunstihariduse tõhustumisele ja paljude Euroopa maadega sõlmitud tihedatele kultuurisidemetele tõusis oluliselt graafika tase ja populaarsus. Selle juures oli innustav osa ka Eesti raamatu juubeliaastal 1935, mil möödus 400 aastat eestikeelse Wanradt-Kõlli katekismuse ilmumisest. Eesti graafika tippmeeste Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti kõrval töötasid tulemusrikkalt Günter Reindorff, Ado Vabbe, Märt Laarman, Hando Mugasto, Arkadio Laigo... Kuna raamatukujunduses kasutati tol ajal palju puugravüüri, tõusis just see tehnika juhtivaks ka eksliibrisekunstis. Euroopa tasemest võib rääkida eeskätt Richard Kaljo puugravüüride puhul. Kunstnik tegi vabagraafika ja oma suurteose - Shakespeare kogutud teoste - illustreerimise kõrval sadu kõrgetasemelisi eksliibriseid.
Puugravüüri (Kaljo, Laigo, Mugasto, Kollom) kõrvale tõusevad eesti graafikas mitmed sügavtrükitehnikad, nagu ofort, kuivnõel, akvatinta, metsotinto, samuti lametrükk litograafia. Muide, just nüansipeenest mängust on tulnud üks eesti eksliibrisekunsti trumpe. Aeg on väärtustanud eksliibrise sisu ja vormi. Lihtsast raamatuomamisemärgist on saanud graafika täisväärtuslik osa. Tänastest eesti eksliibrisemeistritest on laiemat rahvusvahelist tunnustust võitnud Evald Okas, Vive Tolli, Silvi Väljal ja Lembit Lõhmus, kui piirduda vaid mõne nimega.

Tekst: Martti Soosaar

23.-28. märts
Tallinn, Tartu

Osalevad Taanist Greve ja Fääri Saarte võistkonnad. Esineb DGI Fjeldsted Harmdrup. Lähem info: www.eestikalev.ee

Aeg: 23.veebruar 2006
Koht: Vene 14, Tallinn
Taani Kultuuri Instituut

Eesti elanike huvi rahvusvahelise hariduse järele on viimasel ajal kasvanud ning loomulikult pakuvad Euroopa ja ka Taani õppeasutused erinevaid võimalusi nii noortele kui täiskasvanutele. Kutsume teid osalema infopäeval Taani Kultuuri Instituudis:
Haridusvõimalused Taanis ja hariduskoostöö EU programmide kaudu.
Seminari korraldab Taani Kultuuri Instituut ja Nordfyns Folkehojskole koostöös Archimedes Eesti bürooga.

Vaadake samuti informatsiooni järgmistel kodulehekülgedel:
www.dankultur.ee
www.hojskolerne.dk
www.archimedes.ee
www.euroopa.noored.ee

17. veebruar - 20. juuni 2006
Kunstimuuseum KUMU, Tallinn

Taani grupp esineb KUMU avanäituse rahvusvahelises projektis Skaalanihe.

Superflex tegutseb alates 1993. a-st ning koosneb kolmest skulptoriharidusega projektikunstnikust - Rasmus Nielsenist, Jakob Fengerist ja Bjørnstjerne Christiansenist. Superflex on Taani kaasegse kunsti rühmitus, mis on üks mõjukamaid Joseph Beuysi “sotsiaalse skulptuuri” mõiste edasiarendajaid 1990. aastatel.

Superflex käsitleb omaenese teoseid kui tööriistu ühiskondliku reaalsuse muutmiseks. Kunstiprojektid on vahendid, neil on praktiline väärtus. Superflex-grupeeringu hüüdlauseks on: "Kõik olendid on potentsiaalsed ettevõtjad" (All beings are potential entrepeneurs).

Superflex on esinenud projektinäitustega mitmel pool maailmas: Los Angeleses, Malmös, Leipzigis, Utrechtis, Sidneys, Tokios, Pariisis, Glasgows, Kiasmas, Helsingis, jne. Tunnustuste hulka kuuluvad Rahvusvahelise Kunstikriitikute aastapreemia (1997) ja Taani Riikliku Kunstifondi stipendium. 2002. aastal anti välja ühine raamat "Vahendid" (Tools).

Filmiõhtud Taani Kultuuri Instituudis toimuvad iga kuu kolmandal teisipäeval kl. 19.00. 

2006. aastal vaatasime filme:

21. november: "Laineid murdes" (Breaking the Waves) 
Lars von Trieri 1996.a. draama "Laineid murdes" tegevus toimub Põhja-Shotimaal.  Bess (Emily Watson) on naiivne usklik tüdruk, kes armub ja abiellub naftaplatvormi töölise Janiga (Stellan Skarsgård). Jan satub õnnetusse ja muutub liikumisvõimetuks, tema seisundi tõttu muutub Jani ja Bessi seksuaalelu olematuks. Jan veenab naist, et see leiaks endale armukese ja räägiks talle seksuaalkogemusest armukesega ning et selline tegevus aitaks Janil paranedea. Bess hakkabki uskuma, et tema tegutsemine võib Janile tervise tagasi tuua. Ta on valmis iseennast ohvriks tooma oma abikaasa ja nende armastuse pärast.

17. oktoober: "Lapsepõlve tänav" (Barndommens Gade) 
Filmi rezisöör on Astrid Henning-Jensen ja see põhineb Taani autori Tove Ditlevseni autobiograafilisel romaanil. Filmi tegevus toimub Kopenhaageni tööliskvartalis 1930-ndatel ja jälgib ühe noore neiu teismeliseaastaid. 14-aastane Ester (Sofie Gråbøl) elab oma isa (Torben Jensen), ema (Vigga Bro) ja vanema venna Carliga (Carl Quist Møller) kahetoalises korteris. Ester on naiivne neiu, kellele meeldib unistada. Ta soovib saada kirjanikuks ja kirjutab salaja luuletusi. Film jälgib, kuidas noorukesest Estrist sirgub täiskasvanu.

19. septembril: "Kärbsed seinal" (Fluerne på væggen) 
Åke Sandgreni film. Tegemist on poliitilise thrillerga ja väidetavalt on see inspireeritud Peter Brixtofte juhtumist Taani Farumi vallas. Filmi peategelane on rezissöör My Larsen (Trine Dyrholm). Tema järgmiseks projektiks on dokumentaalfilmi tegemine liberaalsest Ravnskov vallavalitsusest, kus Svend Balder (Lars Brygmann) on vallavanem. My avastab, et omavalitsuses ei olegi kõik nii ideaalne kui esmapilgul paistab. Balder varjab midagi. Peale selle on Balder'il ja My'l tekkinud suhe. Peatselt on My ummikseisus ning peab otsustama, kui kaugele ta tahab minna, mitte ainult Balder'i paljastamisega vaid ka omaenda probleemidega tegelemisega.

18. aprill: "Süüteod"
Annette K. Oleseni film on noorest hiljuti kooli lõpetanud pastorist Annast (Ann Leonora Jørgensen), kellest saab naistevangla kaplan. Kinnipidamisasutuses kohtab ta salapärast Kate’i (Trine Dyrholm). Esialgu paistavad naised olevat teineteise täielikud vastandid: Anna on tugev, idealistlik, seltsiv, õnnelikus abielus ja oma karjääri tipul olev naine, kelle ainus probleem on see, et ta ei saa lapsi. Kate seevastu on pettekujutelmade käes vaevlev ja kinnise iseloomuga endine narkosõltlane, kes viibib vangis omaenese lapse surnuksnäljutamise pärast. Loo edasiarenedes kahe naise saatused aga põimuvad ja nende osad vahetuvad.

21. märts: "Okay"
Tuntud näitleja Paprika Steen kehastab filmis Nete't. Kui Nete isa jääb ravimatusse haigusesse ja talle antakse elulootust veel vaid kolmeks nädalaks, otsustab Nete oma isa elu mugavaks teha. Ta toob isa enda koju, elama koos tema, oma mehe ja tütrega. Sel viisil sureks isa kodus lähedaste inimeste keskel. Kolme nädala möödudes on isa aga vägagi tervise juures. Tundub, et tal on kätte jõudnud parim aeg elus.
Jesper W. Nielseni film.

21. veebruar: "Väikesed Õnnetused"
Taani film “Väikesed õnnetused” Annette K. Olesenilt on lugu perekonnast, mis puutub kokku suure kaotusega. Kui pereema ootamatult sureb, paneb see proovile kõik peresisesed suhted ning tekitab hulganisti küsimusi. Pereisa peab muutma oma elustiili ning enda peale võtma varasemast enam vastutust. Kõikide laste reaktsioon ema ootamatule surmale on erinev. Jõutakse arusaamisele, et peret ei valita, vaid sellesse sünnitakse. 
Film valiti Berliini Filmifestivalil 2002. aasta Euroopa parimaks filmiks ja autasustati Sinise Ingli filmiauhinnaga.