Sellega seoses olgu siinkohal avaldatud tänu kõigile, kes meie tegemistele kaasa aidanud, tugevdades seega Taani ja Eesti suhteid kultuurielu erinevates valdkondades.
Sügav lugupidamine kõigile Hans Christian Anderseni auks tehtu korraldajatele. See oli muinasjutuline aasta, millest nii paljud osa said!
Pidulikul nädalalõpul juhtub mõndagi.

Reedel, 25. novembril 2005, kell 11.00-13.00
Eesti Kirjanike Liidu majas, aadressil Harju 1, toimub kohtumine Eesti kultuuritöötajate ja välisriikide Eestis tegutsevate kultuuriesinduste osavõtul:
Eesti kultuuripoliitika ja rahvusvaheline koostöö.
Kohtumise avab Eesti Vabariigi Kultuuriminister Raivo Palmaru.
Teemakohase ettekande peab:
                        Egge Kulbok, Kultuuriministeeriumi kultuuripoliitika ekspert.
Taani poliitikat rahvusvahelise kultuurikoostöö alal tutvustab:       
                        Finn Andersen, Taani Kultuuri Instituudi Peasekretär.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuurialase tegevuse suundi tutvustab:             
                        Eha Vain, Eesti esinduse kultuurinõunik.
Järgneva ümarlauavestluse teemaks on välisriikide kultuuriesinduste roll kultuurikoostöös.
Kell 13.00 järgneb kohtumisele Eesti Kultuuriministeeriumi vastuvõtt.
Kohtumise korraldajateks on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
ja Taani Kultuuri Instituut. Töökeeleks on inglise keel.

Reedel, 25. novembril 2005, kell 15.00-17.00
Taani Kultuuri Instituudi pidulik vastuvõtt oma koostööpartneritele
Kohtumise avab Finn Andersen, Taani Kultuuri Instituudi Peasekretär
Tervitussõnavõtud
       Mailis Reps, Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusminister
       Kirsten Geelan, TE Taani Kuningriigi Suursaadik
       Taavi Toom, TE Eesti Vabariigi Suursaadik
Börge Nielsen, Taani Kuningliku Ooperi solist esitab Taani laule
Silvi Teesalu annab üle mälestusmedalid HCA2005 projektide esindajatele
Tervitused koostööpartnerite poolt
Ringkäik uues Eesti Kunstimuuseumis KUMU

Laupäeval, 26.novembril, kell 11-13
on avatud uksed huvitatutele
Taani Kultuuri Instituudis Vene 14
Kohvi, ülevaade Instituudi tegevusest, videod

Laupäeval, 26. novembril, kell 17
on Rahvusraamatukogu teatrisaalis teater “Varius” etendus Hans Christian Anderseni elust  “Jutustan teile oma lugu…”

Laupäeval, 26.novembril, kell 19
on peoõhtu Horre Zeigeri orkestri saatel Nõmme Kultuurikeskuses, Turu plats 2 (registreerimine peole lõppenud).

Täname Pimedate Ööde Filmifestivali, kelle kavas on
pühapäeval, 27. novembril, kell 16-18 Hans Christian Anderseni filmiprogramm

17. november 2005 kell 17.00
Põhjamaade tuba, Eesti Rahvusraamatukogu

Merete Pryds Helle and Helle Helle – kaks Taani kaasaja autorit.
Esitlevad Anne Nybo Mortensen ja Anna Kaae Jensen, Taani Aarhuse ülikooli kirjanduse eriala üliõpilased.

Merete Pryds Helle ja Helle Helle kuuluvad Taani noorema põlvkonna kirjanike hulka, kes Taani ja ka rahvusvahelisele kirjandusareenile on astunud üsna hiljuti. Mõlemad on sündinud 1965. aastal, õppinud prestiizikas Kopenhaageni Kirjanike Koolis kaheksakümnendate lõpus ning teinud oma debüüdi üheksakümnendate alguses. Nende tööd said kohe kriitikute vaimustuse allikaks ning nende loomingut on nimetatud üheksakümnendate aastate kirjanduse tõeliseks avalduseks. Vaatamata sedalaadi sarnasusele, on mõlemad autorid väga omanäolised.

Helle Helle kujutab reaalset keskklassi elu tänases Taanis. Tema kirjeldused konsentreeruvad ühiskonna miniatuurse osa pildilisele kujutamisele igapäevaste suhete taustal. Helle Helle keelekasutus on lihtne, sarnanedes kõnekeelele, tema kirjutamise stiil rahulik, kirjeldav ja asjalik. Jutustaja tema töödes on vaatleja, kes kirjeldab tegelaste käitumist, ilma et ta interpreteeriks, kritiseeriks või seletaks selle motiive. See on hiilgav näide kirjanduse stiilist ”näita, ära räägi”.

Kui Helle Helle jutustused meenutavad minimalismi poolest Raymond Carver´i ja Ernest Hemingway töid, siis Merete Pryds Helle kirjutisi võiks iseloomustada kui maksimalistlikke ning kõikehõlmavaid. Tema jutustustes kohtab erinevaid ajalooperioode ja kultuure, mis omavahelises suhtes läbipõimunud ning samas liidavad erinevaid jutte üksteisega. Kirjanikku huvitavad eksistentsiaalsed, religioossed, bioloogilised ja psühholoogilised teemad ning tema stiilis seguneb realism fantaasiakülluse ning maagilisega. Merete Pryds Helle poeesiat võiks iseloomustada kui jutustamise psüühilise ja ontoloogilise välja intensiivse avastamise kulgu. Selles avastamiseruumis kasutab kirjanik täiel määral teaduse abi, tema jutustuste spekter võib liikuda arholoogilistest väljakaevetest kuni helindite digitaalse salvestuseni.

6. oktoober kell 19.00 
Jaani kirik, Tallinn

8. oktoober kell 15.00
Jaani kirik, Tartu

Taani kirikukoori a`capella repertuaaris on klassikaline kammermuusika. Palju on Taani heliloojate lugusid: Carl Nielsen, John Hojbye, Lars Nielsen Sardemann. Repertuaaris on ka paar Johannes Brahmsi teost.
Koori dirigent on Lars N. Sardemann.
Lähemat infot: www.eliaskirken.dk/kor

24. september
Tartu

Albertslundi koori kontsert. Segakooris on nelikümmend lauljat ning nad esitavad Taani klassikalist muusikat.

10.-13. august
Randers, Taani

Kolm Eesti koori osalevad 2. Rahvusvahelisel Randersi koorifestivalil, nendeks on:
Segakoor "Keila", dirigendid Anu Matteus ja Arvo Pihlamets, võisteldakse kammerkooride kategoorias.
"Mitte-Riinimanda" Raplast, dirigent Urve Uusberg, võisteldakse segakooride kategoorias.
Nõmme Muusikakooli Noortekoor, dirigent Indrek Vijard, võisteldakse samuti segakooride kategoorias.
Kokku osaleb konkursil 15 koori Taanist, Norrast, Rootsist, Eestist, Poolast ja Hispaaniast. Konkursi peapreemiaks on 25 000 Taani krooni.
Lähem info festivali kohta: www.korfestival.dk

9. august kl. 19.30 - kontsert Kolindi kirikus
10 august kl. 16.00 - lühikontsert Aarhusi Muusikamajas
10. august kl. 19.30 - kontsert Ryomgaardi Marie Magdalene kirikus
11. august kl. 15.00 - lühikontsert Legolandis, Billundis
11. august kl. 19.30 - kontsert Auningu kirikus

Tarvastu Gümnaasiumi ja Parksepa Keskkooli lastekoorid annavad kontserte Taani kirikutes 9.-11. augustil. Kavas põhiliselt eesti koorimuusika. Kontsert-reisi dirigent ja organisaator on Tiit Raud. Vastuvõtjaks ja võõrustajaks Ryomgaardi kogudus Taanis.

Kooridest:
Tarvastu Gümnaasiumi lastekoor on asutatud 2001.aasta sügisel.2002.aasta kevadel osales koor koolinoorte laulupeao Tallinnas, millele eelnenud lastekooride võistulaulmisel saavutas I kategooria. 2004.aastal võttis koor osa ka Tallinna Üldlaulupeost. Paljud liikmetest õpivad süvendatult muusikat Tarvastu Muusika-ja Kunstikoolis. Traditsiooniks on saanud esinemine Tarvastu kirikus jõulujumalateenistusel, Viljandi Pauluse kirikus ja Viljandi laulupeol. Koori dirigent on Karin Taukar.
Parksepa Keskkoolis on lastekoor laulnud juba aastakümneid. Koori esinemiskohtadeks on olnud Võru kultuurikeskus, Võru maakonna koolid. Mitmeid kordi on osa võetud laulupidudest Võrumaal ja Tallinnas. Koor omab  kõrgeimat I-kategooriat. Mitmed lauljad õpivad ka Võru muusikakoolis. Koori dirigent on Tiit Raud.

1. juuli kl. 19.00
Haapsalu Kuursaal

Kopenhaageni Maakonna Noorte Sümfooniaorkester DUSIKA andis oma kontsertturneel Venemaale ja Eestisse kontserdi Haapsalus.
Orkestrisse kuulub ligi 50 muusikut vanuses 13-25 aastat, dirigent on Christian Kluxen. Ka varem on viibitud mitmetel kontsertreisidel, nt. Fääri saartel, Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas.
Vaata ka: www.dusika.dk.

15. juuni

kl. 17.00 Taani Kuninga Aias kuulasime vanamuusikat stuudiolt Vaikuse Muusika, juhendaja Tõnu Sepp.
Seejärel, kl. 18.00 pakkusime Taani Kultuuri Instituudis õlut ja suupisteid ja vaatasime kahte esimest osa filmist "Üks Kuninglik Perekond".
Ettevõtmist toetasid Kuninglik Taani Saatkond ja Monrach International Eesti OÜ (Faxe õlled).

Fotode autor: Kairi Kälissaar

Jazzkaar ja Taani Kultuuri Instituut kutsuvad:

Tys Tys (Taani)
30. aprillil kell 16.00
Sakala keskuse suures saalis

Taani kvartett Tys Tys esindab üht Põhjamaades üsna levinud bänditüüpi. See on kooslus, keda huvitavad meeldejäävad meloodiad, modernsed saundid ja hinge pugev sõnum, aga mitte sildid ja lahtrid nagu “jazz”, “rock” või “elektrooniline muusika”. Lauljatarist ansamblijuht on ühest küljest džässilikult professionaalne, teisalt äratuntavalt skandinaavialik; samas jõuliselt omapärane. Ning kõigi Tys Tysi laulude ja nende (inglisekeelsete) tekstide autorina väljendab ta neis siiralt oma peas ja hinges toimuvat.

Kopenhaagenis tegutsevas Tys Tysis seisab esiplaanil Maria Lauretta Friis. Taani muusikakriitikute poolt tänavu Aasta laulja tiitlile esitatud muusik, helilooja ja tekstimeister manab oma lauludes esile mitte ainult muusikaliselt, vaid ka tekstiliselt kütkestava maailma. Võrdsel määral popmuusika ajaloole, kaasaegsele džässile ja koguni kabareemuusikale viitav ansambel (enda mõjutajatena nimetab Friis muuhulgas Nina Simone’i, Kurt Weilli, Velvet Undergroundi ja Edith Piafi) on suutnud leida oma isikupärase kõla – mis on seda üllatavam, et kahel seni ilmunud plaadil kasutatud väljendusvahendid on peaaegu vastandlikud.

Debüütalbum “Tys Tys” oli läbinisti akustiline, seevastu viimaselt plaadilt “Go Get Some” leiab kohati päris eksperimentaalseid süntesaatorihelisid koos elektrooniliselt töödeldud laulu, trompeti, klaveri ja trummidega, ning stuudioproduktsioon on meeldejäävalt põnev. Ühendavaks jooneks on üksikasjadeni läbimõeldud seaded – ühtaegu haprad ja jõulised, mänglevad ja tõsised. Samuti suudavad kõik neli muusikut improviseerides pinget  kasvatada, kuni kuulaja on sunnitud hinge kinni hoidma. Ja Maria Lauretta Friisi meloodiad on kohati peaaegu klassikalisele kammermuusikale omaselt keerulised. Aga kui Friisi hääl neid esitades sujuvalt mööda heliredelit üles-alla liigub, ei märka kuulaja mingit keerukust keerutamise pärast. Viisid järgivad lihtsalt tekstide keerdkäike ja Tys Tysi laulud kõlavad saladuslikult ja intiimselt ... kuni neisse lõikub mõni kõverpeegli-huumori kild.

Norra päritolu Gunnar Halle särab nii trompetimängija kui elektroonikatalitsejana. Tema toon ja väljendusvahendid on kaasakiskuvalt kaasaegsed ning mängustiil hingestatud ja isikupärane.

Kopenhaagenis tegutsev rootsi päritolu klahvimängija ja helilooja Henrik Sundh sukeldus paar aastat tagasi analoogsüntesaatorite võlumaailma, millel Tys Tysi kõla praegu suuresti põhinebki. Mõistab kasutada kõiki kõlavarjundeid popilikust helgusest toore mürani.

Taani tänavune Aasta Muusik Kresten Osgood on mees, keda jagub kõikjale. Traditsiooni tundev ja valdav, kuid riskijulge löökpillimängija. Ta tegutseb ka räpparina veidras hip-hop-grupis Ikscheltaschel.

Maria Loretta Friis – vokaal, klaver, kitarr
Gunnar Halle – trompet
Hendrik Sundh – rhodes
Kresten Osgood – trummid

29. jaanuar 2005
Rock Cafe

Üritusele on kutsutud esinema kaks Taani hetke kõige tuntumat
raskemuusikakollektiivi Mnemic (www.mnemic.com) ja Raunchy (www.raunchy.dk).
Maailma ühe suurema raskemuusika firma Nuclear Blast Records alla kuuluvad Taani ansamblid on andnud eeskuju ja mõjutanud oluliselt ka siinseid noori kollektiive.

Korraldaja: Wave Records Entertainment OÜ, www.waverecords.tk

Taani Kultuuri Instituudi filmiõhtud toimuvad kord kuus.

2005. aastal vaatasime filme:

15. november: Kuningamäng
Alustades tööd poliitikasündmusi kajastava reporterina juhtivas meediaväljaandes, on Ulrik Torp (Anders W. Berthelsen) tunnistajaks julmale võitlusele Keskpartei ridades.  Lõpuks paljastab Ulrik julma vandenõu, millega on seotud ametisolev peaminister, ning otsustab iga hinna eest tõe päevavalgele tuua. Kuid ei tema kolleegid ega ka poliitikud ei kuula teda ning valimispäeva saabudes leiab ta end võitlemas üksinda võimulolijate vastu."Kuningamäng" on Nikolaj Arcel'i debüütfilm, mis põhineb Nils Krause-Kjær’i trilleril.

17. mai: "Out of Africa"/ "Aafrika Äärel"
Film räägib Taani tuntumast naiskirjanikust Karen Blixenist. Tegemist on linateosega, mis pälvis 7 Oscarit, sh. "Parima filmi" ja "Parima rezissööri" autasu.  Peaosades: Robert Redfort ja Meryl Streep. Rezissöör: Sydney Pollack.

19. aprill: "Nattevagten" / "Öövalvur"
Tegemist on millegi nii haruldase kui taani trilleriga.
Rezissöör Ole Bornedal, kes on ka käsikirja autor.

15. märts: "Pusher" / "Diiler"
Tegemist on populaarse Taani 1996. aasta märulifilmiga. Rezissöör: Nicolas Winding Refn. Osatäitjad: Kim Bodnia (Frank), Zlatko Buric (Milo), Laura Dragsbæk (Vic, Franki tüdruksõber), Slavko Labovic (Radovan, Milo kaaslane), Mads Mikkelsen (Tonny, Franki sõber)

15. veebruar: "Ühe armastuse lugu"
Tegemist on dogmafilmiga, mis on saanud nii Robert kui Bodil autasu kui Taani 2001. aasta parim film. Rezissöör: Ole Christian Madsen. Peaosades: Stine Stengade & Lars Mikkelsen.